20. sajandi 40. aastatel langesid Eestile osaks sajandi suurimad inimkaotused. Esimesele nõukogude okupatsioonile 1940-41 järgnes aastail 1941-44 saksa okupatsioon. Teine nõukogude okupatsioon jätkas 1940. aastal alustatut. Poliitilistele, majanduslikele jt ümberkorraldustele lisandunud repressioonid - arreteerimised, küüditamised ja vangilaagritesse saatmised, pidid eesti ühiskonna vabastama nõukogudevaenulikust elemendist. Vaimset ja füüsilist vägivalda kasutati kõigi elanikkonnakihtide vastu.
Eesti rahvastikukaotuste (otseste ja kaudsete) kategooriatesse kuulub 266 000 isikut. Ligikaudsetel hinnanguil hukkus erinevatel okupatsiooniperioodidel 89 000 Eesti elanikku, s.o. ligi kolmandik inimkaotuste hulka arvatutest. Sõja käigus lahkus Eestist jäädavalt ligikaudu sama palju inimesi. Ligi 90 000 evakueeritut, kinnipeetut või asumisele saadetut jõudis hiljem tagasi Eestisse.
Kuigi repressioonide uurimisega Eestis on tegeldud üle kümne aasta, on paljud küsimused jätkuvalt hinnanguta või konkreetse vastuseta, sealhulgas puudub ka üldistav inimkaotuste analüüs. Paljud kirjanduses esitatud järeldused baseeruvad ligikaudsetel arvutustel.
Käesoleva registri koostajad on eesmärgiks seadnud ühtse Eesti rahvastikukaotuste koondandmestiku ja selle põhjal isikuandmete registri loomise, mis peaks hõlmama kõiki erinevate okupatsioonide läbi kannatanute kategooriaid ja võimaldama tulevikus rääkida erinevate repressioonivormide läbipõimumisest ning Eesti rahva vastu toimepandud repressiivpoliitika haardest süviti.
Eestis on tosina aastaga publitseeritud ridamisi nimekirju, mis sisaldavad andmeid erinevate represseeritute kategooriate kohta. Neist tuntumad on 1941. ja 1949. aasta küüditatud, poliitiliselt arreteeritud, metsavennad, teises maailmasõjas langenud, punase terrori ohvrid jt. Rahvastikukaotuste kategooriaid on uuritud väga erineval tasemel - üsna mitmete kategooriate kohta on olemas vaid nimekirjade esialgsed tööversioonid, paljusid olulisi andmestikke pole veel koostama hakatud. Senitehtu väärtus seisneb suuresti aga andmete kättesaadavuses ja pidevas kasutatavuses ning täiendamises.
Projekti kasutada on 20 väga erineva tasemega andmebaasi. Paljud neist on mõeldud raamatuna avaldamiseks ega ole ülesehitatud iseseisvat funktsiooni omava infosüsteemina. Kuna senini pole nimekirjade koostamist õnnestunud koordineerida ning need on loodud erinevate töögruppide poolt, on tulemuseks hulgaliselt eriilmelisi andmebaase, mis tuleb ümberstruktureerida.
Hetkel on päringut võimalik teostada järgnevatesse andmebaasidesse: